Нина Зайцева. Вирантаназ / Nina Zaiceva. Virantanaz
Paberile sõnad olengi nüüd pannud: lugemise rõõmu, et tooks kas või sõõmu teile eepos minu. Siis võin õnnitleda end, kui meenub teil’ see legend, aga mina uue teen… Eeposesse panna, rahvast otsin sinna, lugusid ka neid, mida kuulnud häid. Vepsa rahva mälu teadmistega särab, kajamas on laulud, mida rahvas laulnud. Itke tuli meelde ning siis tõusis keelde meenutusi, jutte, loitsusidki juurde. Lugeja, sul’ ütlen: kuldaväärt on sõnad, mis me rahva hinges leegina lõõmavad. Esiisadelt võetud, minevikust säetud, iga sõna vest’tud, huulil rohkeil pestud. Eeposesse seadsin ma sõnad parimad, laused ja kõnendid vanad meid harima. Сказ из жизни рода Древнего народа, О поместье Вира Средь лесного мира. Слово, как награда, Буду очень рада Написать новину, Коль найду причину… Приступая к делу Робко, неумело, Знала, что придётся Черпать из колодца Памяти народной, Вековой, природной, Вспомнить много песен, Что звучат по весям. Время не сгубило, Память сохранила Поговорки, плачи, Да уклад в придачу. Мой читатель славный, Расскажу о главном: Слово золотое, Слово огневое Праотцами спето В качестве завета Из старинной дали, Где мы не бывали. И мой сказ как короб – Лучшая опора, Где хранится слово Сплава дорогого.
Made with FlippingBook
RkJQdWJsaXNoZXIy ODE3NTM=